Site Overlay

ALUSELINE VESI JA 4 SOOLA SEGU – MILLEGA TEGU?

Huh, viimasest postitusest on nüüd küll lausa häbiväärselt kaua möödas, kuid püüan selle nüüd kohe heastada, võttes luubialla ühe eriti olulise teema. Nimelt hakkame kohe rääkime veest, täpsemalt siis aluseliselt veest, mida see endast kujutab ning miks on nii oluline panna rõhku joodava vee kvaliteedile ning millist rolli mängib aluseline vesi meie tervise seisukohalt. Alustame algusest.

Kas teadsid, et me kehakoed sisaldavad ligikaudu 70% vett?

Vesi moodustab umbes kaks kolmandikku meie kehamassist ning veesisaldus kehas sõltub suuresti ka vanusest. Teisisõnu – mida noorem inimene, seda suurem protsent vett tema kehas on. Vananedes veetase kehas langeb. Samuti langeb veetase ka liiga kõrge rasvaprotsendi korral. Selleks aga, et me keha oleks võimeline piisaval hulgal toksiine ja jääkaineid kehast väljutama, on piisav vee joomine lausa kriitilise tähtsusega. Ideaalis peaksime ööpäeva jooksul väljutama 1-1,5 liitrit uriini, vastasel korral ei suuda me keha jääkidest puhastuda. Kuigi vee tarbimise vajadus on individuaalne, sõltudes nii vanusest, soost, tervislikust seisundist kui eluviisist (aktiivne või passiivne), on täiskasvanu soovituslik päevane vee tarbimise soovitus siiski 30 ml/kg kohta. Kuidas võtta vee tarbimisest aga maksimum ning varustada oma keha vaid parimaga?

Võimalusel eelista filtreeritud e. puhastatud vett!

Siinkohal võib kindlasti esile kerkida küsimus, et miks küll? Miks peaksime filtreerima täiesti normaalse ning ilma igasuguse kõrvalmaitseta kraanivett, mis värvuseltki kenasti läbipaistev? Tõsiasi on paraku aga see, et ka seesama läbipaistev ning lõhnatu, pealtnäha “puhas” kraanivesi on enamjaolt kõike muud, kui puhas, sisaldades suurel hulgal kemikaale ja raskemetalle, mille endale täiesti teadmatult sisse joome. Kahjuks ei ole kraanivee kvaliteedi normid ja järelvalve täna üldse mitte piisavad ning isegi, kui seatud standardites on aktsepteeritav saasteainete hulk normipiires, ei tähenda see kahjuks seda, et need me tervist ei mõjutaks. Sest tegelikult avaldavad joogivees sisalduvad kahjulikud saasteained me tervisele kahjulikku mõju ka siis, kui need “normipiires” on. Tõsiasi on, et mitte ükski kemikaal me joogivees, ei ole ohutu. Joogivesi PEAB olema puhas, et täita oma ülesannet – varustada me kehakudesid piisava hulga veega ning toetada me tervist ja heaolu.

Ebapuhta joogivee järjepideva tarbimise tulemusena toimub organismis toksiinide kuhjumine, mis varem või hiljem võib endast märku anda mõne tõsise tervisemure näol – olgu selleks kõrge vererõhk, häiritud organite töö, nõrgenenud immuunsus, põletikud kehas, sagedased peavalud, väsimus jmt. Levinumad toksiinidja kahjulikud kemikaalid, mida kraaniveest leida võib on näiteks: arseen, kloor, fluoriid, plii, pestitsiidid, herbitsiidid (nt glfüosaat), retseptiravimid (nt antibeebipillid) ja keemiatööstuse jääkained. Siinkohal soovitan VÄGA tutvuda lähemalt Andri Peetso artikliga.

Seepärast tasub tarbitavasse joogiveesse väga kriitiliselt suhtuda ning võimalusel kindlasti leida tavalisele kraaniveele alternatiiv – seda kasvõi klassikalise filterkannu näol, mis pole küll ideaalne lahendus, sest tavaline filtrikannu filter pole võimeline kraaniveest kogu “jama” eemaldama, kuid suureks abiks on seegi. Siinkohal tasub kindlasti ka meeles pidada, et kuigi vee keetmine on väga levinud vee puhastamise viis, siis paraku toimib see hävitavalt vaid vees sisalduvate viiruste ja bakterite suhtes – raskemetallidele ning teistele keemilistele ühenditele see ei mõju ning võib mõjuda lausa vastupidiselt, tõstes vees sisalduvate kahjulike kemikaalide kontsentratsiooni.

Aga aluseline vesi – mida see siis endast kujutab?

Aluselise vee pH tase on oluliselt kõrgem kui tavalisel joogiveel, aidates neutraliseerida keha happetasakaalu, muutes kehakoed aluseliseks, langetades liigset happelisust. Kuna patogeenid – viirused, bakterid ja teised haigustekitajad armastavad happelist elukeskkonda, aitab aluselise vee joomine me organismi patogeenidele vähem vastuvõtlikuks muuta, sest aluseline keskkond ei ole pahalastele sobilik.

4 soola segu (phour salts) koosneb neljast organismile vajalikust mineraalsoolast: naatriumvesinikkarbonaat, kaaliumvesinikkarbonaat, magneesiumkarbonaat, kaltsiumkarbonaat. 4 soola seguga aluselist vett on soovitatav juua 1-3 korda päevas tund aega enne või pärast sööki.

Aga sool ei ole ju tervislik?

Jah, kui me räägime tavalisest rafineeritud lauasoolast (NaCl), siis sellest peaksime kauge kaarega mööda käima ning oma joogivette seda kohe kindlasti lisama ei peaks. Mineraalsoolad nagu näiteks roosa Himaalaja sool, milles sisaldub hulgaliselt kasulikke mineraale, on seevastu me tervisele vägagi vajalikud. Kuna me kehavedelikud – nii lümf, veri kui ka rakkude vaheline vedelik on soolakad ja aluselised, aitab mineraliseeritud aluseline vesi hoida me keha rakud tervena.

Aluselise vee valmistamine:

Selleks on mitu viisi. Aluselise vee valmistamiseks võib kasutada nii roosat Himaalaja soola ning klassikalist bikarbonaatsoola ehk söögisoodat (viimase puhul tuleks eelistada puhastatud varianti, vältimaks raskemetalle) või 4 soola segu, mis koosneb neljast erinevast mineraalsoolast. Kui soovid kasutada esimest varianti, lisa 2 liitri vee kohta 1/2 tl Himaalaja soola ja 1/2 tl bikarbonaatsoola (ehk söögisoodat). Jaga kogus päeva peale ära ning tarbi korraga 100-200 ml.

Kui kasutad 4 soola segu, siis sega 1 mõõtlusikatäis (6g) segu klaasitäie (250 ml) veega, sega hoolikalt ning tarbi 1-3 korda päevas tund aega enne või pärast sööki (ära ületa soovituslikku kogust!). Mina olen proovinud mõlemat varianti, kuid eelistan tarbida 4 soola seguga vett ning seda tavaliselt kohe hommikul peale ärkamist. Mõnikord ka lõunapaiku, enne sööki. Tunnen, et mulle väga sobib see ning tekitab väga mõnusa enesetunde. Maitselt on see esmalt küll veidi võõras (selline soolaka mekiga, ma pole kunagi olnud soolaka mineraalvee fänn) ning harjumine võtab pisut aega, kuid tänaseks see mind enam ei häiri ja ma vaevu panen selle maitset tähele. Pealegi olen igakell valmis ebameeldivast maitsest mööda vaatama, kui see on tervise seisukohalt vajalik.

Aluselisest veest ning 4 soola segust saad lähemalt lugeda näiteks SIIT.

Kas sina oled aluselisest veest varem kuulnud? Võib olla tarbid seda isegi? Anna mulle julgelt kommentaarides märku ning samuti võid mulle küsimuste korral julgelt kirjutada nii siia alla kommentaaridesse kui ka meilitsi või Instagramis!

Kasutatud allikad:

Leave a Reply