Site Overlay

KAS ALKOHOLI MITTE TARBIMINE ON TOLEREERITAV?

Kui suurt rolli alkohol tegelikult mängib? Kuidas reageeritakse kui seltskonnas alkoholist keelduda? Miks mina peaaegu üldse alkoholi ei tarbi? Postituses tahaksin justnimelt neid küsimusi natuke lahata ning olulistele punktidele tähelepanu juhtida.

Alustades tervisliku elustiili- ja toitumisharjumuste sissejuurutamisega loobusin koos kõige ebatervislikuga ka alkoholist. Arvestades, et ka alkohol sisaldab suurtes kogustes kaloreid ning kurnab keha, tundus minu jaoks selline otsus ka sobivaim. Aastatega on minu organism alkoholist niivõrd võõrdunud, et mulle lihtsalt ei maitse enam alkohoolsed joogid ning samuti annab mu keha alati peale alkoholi tarbimist väga halva enesetunde ja kõhuvaluga märku, et see talle ei meeldinud. Samas kui ma tunnen siiski soovi klaasikest veini juua, siis seda ma endale ei keela, üldjoontes aga ei tunne ma soovi ega vajadust alkoholi tarbida ning tunnen end selleta lihtsalt paremini. Püüan alati igal võimalikult moel oma keha kuulata ning vastavalt sellele ka käituda. Küll aga ei mõista ma oma valikute tõttu hukka alkoholitarbijaid. Mõõdukas koguses alkoholi tarbimine on igati okei ning ei tee kellestki ebatervislikumat inimest. Liialdada muidugi sellega ei maksa, sest nagu ikka, mõõdukus on võti.

Miks aga on tihtipeale teistel probleem sellega kui seltskonnas alkoholist keelduda?

Mäletan hästi kuidas saatsid mind sõprade suurte silmadega pilgud ning laused ja küsimused stiilis nagu “Miks sa ei võta?!”, “Sa ei tea millest ilma jääd!”, “Mis sul siis viga on?” ja nii edasi. Sellised küsimused tekitasid minus tookord väga kahetisi tundeid, ma ei saanud nagu hästi aru, et mida see tähendama peaks? Et kui inimene on otsustanud alkoholist loobuda või lihtsalt hetkel ei soovi alkoholi tarbida, siis tähendab see, et tal oleks nagu midagi viga või?! Et ilma alkoholita ei saa olla lõbus? Et seltskoda kuulumiseks nagu p e a b alkoholi tarbima?!

Paraku pole ka praegu asjad sugugi teisiti. Ikka ja jälle kui mängus on alkohol, tuleb selgitada, et ma lihtsalt ei tarbi alkoholi. Et mul ei ole mitte midagi viga, vaid mulle see lihtsalt ei sobi. Samas on minu jaoks natuke kummaline, et sellise asja pärast üldse üllatutakse või selle kohta päritakse. Kohati tundub justkui oleks seltskonnas alkoholi tarvitamine midagi nii elementaarset ja olulist, et kui keegi otsustab seda mitte teha, siis vaadataksegi kohe nagu veidi viltu. Tegelikult aga pole see ju nii?! Vähemalt ei peaks olema nii. Mul ei ole mitte midagi mõõduka alkohol tarbimise vastu, küll aga käivad mulle sellised reaktsioonid väga vastukarva. Miks üldse peab pidevalt arvet pidama ja jälgima kas, mida, millal ja kui palju keegi teine sööb või joob? See peaks ju ometi olema iga inimese isiklik asi. Mina, alkoholi mitte tarbijana ei lähe ju teise käest aru pärima, et miks too veini joob, et mis tal viga on? 😀 Ja mulle tundub, et tegemist on küllaltki laialt levinud teemaga. Alles äsja jäi mulle sotsiaalmeedias ka analoogne teemapostitus silma, mis omakorda pani mind antud teemal veelgi enam mõtisklema.

Kas ei oleks mitte aeg hakata väärtustama olulisemaid asju kui alkoholi tarbimine/mitte tarbimine?

Kas oled kunagi seltskonnas tundnud end alkoholist keeldudes ebamugavalt? Kuidas oled sellises olukorras toiminud? Kas jäid endale kindlaks?

Jälgi mind ka mujal 🙂
error

Leave a Reply